Manuaalmeditsiin

Ülevaade millest see koosneb ja millele keskendub
Leiate siit ülevaate mõnest levinumast erialast, millest manuaalteraapia koosneb.
Mis on nende eripärad ja positiivsed mõjud.

Manuaalmeditsiin

on lihas-luukonna seisundite parandamise meetod läbi palpeerimise ja kätega teostatavate tehnikate (sh instrumentidega) abil, mille tulemusel paranevad tugi-liikumisaparaadi liikuvus ja funktsioonid. Manuaalsete (manus = käsi ladina keeles) raviviiside abil saab ravida manipulatiivsele ravile alluvaid lülisamba talitlushäireid ja suurendada piiratud liikuvusega liigeste liikumisulatust, kasutades inimkäsi,. Manuaalne meditsiin põhineb veendumusel, et inimorganism on isereguleeruv ja keha on võimeline ise tervenema, kui kõik keha struktuurid suhestuvad omavahel normaalselt.

Manuaalse meditsiini ja manuaalteraapiate nime all tegutsevad tänapäeval erinevate erialade ja ametite esindajad: manuaalterapeudid, kiropraktikud (chiros = käsi vana kreeka keeles), osteopaadid, füsioterapeudid, ravi- ja spordimassöörid jt.


Füsioteraapia

on tänapäevase sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi üks oluline osa. See on kehalistel harjutustel, massaažil, sooja- ja külma- ning elektriravil põhinev teraapia, mille eesmärk on, et patsient saaks paremini sulanduda normaalsesse elu- ja töökeskkonda.

Füsioterapeudi tööülesanded on võimalike tervisekahjustuste ennetamine, liigeste liikuvuse ja lihaste jõu säilitamine või parandamine, häirunud funktsioonide taastamine ja kompenseerimine ning valu leevendamine. Füsioterapeut kasutab oma töös sh manuaalteraapia, massaaži tehnikaid jpm.

Manuaalteraapia

on diagnostika ja ravi meetod, kus terapeut mõjutab oma kätega patsiendi organismi, kasutades vajadusel erinevaid abivahendeid. Manuaalteraapia meetodid on suunatud peamiselt tugi-liikumisaparaadi ja teiste organsüsteemide funktsioonide taastamisele läbi mobilisatsiooni ja manipulatsiooni tehnikate. Manuaalteraapia peamiseks eesmärgiks loetakse normaalse liigeste liikuvuse taastamist lülisamba ja teistes tugi-liikumisaparaadi piirkondades (Sitel, 2014).

Manuaalteraapias tehakse vahet manipulatsiooni ja mobilisatsioonitehnika vahel. Manipulatsioonitehnika alla kuuluvad kõik liigutused, kus kasutatakse tõukavat jõudu, tuntud ka nimetusega „klassikaline manipulatsioon“. Kõik teised tehnikaid, mis ei kasuta tõukavat jõudu, liigituvad mobilisatsiooni kategooriasse (Dvorak et al., 2008). Manuaalteraapia peamised mõjutusmeetodid baseeruvad järgmistel mõistetel ja kahel peamisel meetodil: mobilisatsioonil ning manipulatsioonil.

Kiropraktika

on tervishoiu eriala, mis tegeleb närvi-lihaste-skeletisüsteemi ja selle haigussümptomite diagnoosimise, ravi ja probleemide ennetamisega. Rõhku pannakse manuaalsetele tehnikatele, sh liigeste korrigeerimisele ja/või manipulatsioonidele, mille fookus on suunatud subluksatsioonidele. Lülisamba subluksatsioon kujutab endast liigese või kahe kõrvuti oleva lülisambalüli kahjustust või düsfunktsiooni, kus joondumine, liikumise terviklikkus ja/või füsioloogiline funktsioon on muutunud, seejuures liigespindadevaheline kontakt on jäänud intaktseks (WHO, 2005).

Massaaž

Kaasaegse massaažiteraapia olemuseks on dokumenteeritud, manuaalsete võtete ja tehnikate doseeritud kompleks, mis seisneb pehmete kudede mehaanilises mõjutamises või kombineeritult füüsikaliste vahendite kasutamises. Massaaži peetakse heaks lihaspinget leevendavaks (Ilves 2010), valu vähendavaks (Dion et al 2011; Sagar et al 2007) ning liigeste liikuvust (sh LKP) suurendavaks meetodiks (Ilves 2010). Massaaži peamised tehnikad: silitamine, silumine, hõõrumine, rullimine, muljumine, voolimine, pigistamine, tangvõte, venitamine, nihutamine, väänamine ja vibratsioonvõtted. Massaaž aitab kaasa normaalse lihaspikkuse, -toonuse ja lihasverevarustuse taastumisele (Ilves 2010).

Massaaž võib avaldada positiivset mõju nii peavalude kui ka migreenilaadsete peavalude esinemise vähenemisele. Näiteks vähendab massaaž sümpaatilise närvisüsteemi erutust jt füsioloogilisi stressireaktsioone, mis võivad migreenihooge esile kutsuda. Massaaž mõjutab substants P ja serotoniini taset, mis omakorda mõjutab valumehhanisme ja võimaldab paremini kontrollida migreeni vallandumist (Lawler & Cameron, 2006).

Massaaž omab positiivset mõju liigeste liikuvusele, sh kaela erinevatele liikumise suundadele fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon liigutusel paremale, lateraalfleksioon liigutusel vasakule, rotatsioon liigutusel paremale ja vasakule keskmiselt 11% (Ilves 2010). Massaaž on efektiivne sekkumistegevus luu-lihaskonna funktsionaalse seisundi parandamisel. Massaažist maksimaalse kasu saamiseks tuleks seda rakendada töövälisel ajal, et pärast massaaži oleks lihastel võimalik piisavalt lõõgastuda (Männaste 2016).